Paljudes ettevõtetes teavad kõik pea peast, kuidas asjad käivad. See toimib täpselt nii kaua, kuni keegi lahkub, kuni tuleb uus süsteem või kuni pakkumust küsitakse kolmelt pakkujalt korraga. Siis selgub, et sama protsessi kohta on majas kolm erinevat arusaama.
Analüüs teeb sellest teadmisest dokumendi: mis on täna, mis peab olema homme, mille põhjal öeldakse „vastu võetud" ja mida arendaja peab tegelikult ehitama. Sama töö katab mõlemat kihti — ärianalüüsi („mis probleemi me lahendame") ja süsteemianalüüsi („mida lahendus peab tegema").
Riigikontrolör Janar Holm sõnastas selle riigi arenduste kohta ühe lausega, mis kehtib täpselt sama hästi erasektoris: „Riigisektori infotehnoloogiliste arenduste puhul on oluline risk, et tellija/infosüsteemi omanik ei kujuta täpselt ise ette, mida ta tahab, ja seetõttu ei saa ka arendaja aru, mida tellija temalt ootab." (Riigikontrolli aastaaruanne „#e-riik", 11.11.2019)
Analüüs ei tähenda meie jaoks paksu spetsifikatsiooni enne esimest rida koodi. See tähendab, et probleem, osapooled ja vastuvõtu alused on kirjas enne, kui keegi hakkab maksma millegi ehitamise eest, mille sisu on veel vaidluse all.
Automatiseerimise otsus tehakse tavaliselt tööriista järgi. Õigem järjekord on vastupidine: kõigepealt on vaja teada, millised sammud protsessis korduvad, kui palju need aega ja vigu maksavad ning millised neist on üldse masinale antavad.
Eelanalüüs vastab neljale küsimusele. Millised protsessi sammud on tänases kujul reeglipärased ja mahukad. Millised neist sõltuvad andmetest, mis on juba struktureeritud. Milline oleks muudatuse mõju inimeste tööle ja kontrollidele. Ja millise järjekorra annab kandidaatide pingerida, kui arvestada nii tasuvust kui ka riski.
Tulem on kandidaatide pingerida koos eeldustega ja mõõdikutega, mille alusel saab hiljem öelda, kas automatiseerimine töötas. Sama dokument on lähtekoht nii sisemisele arendusele kui ka hankele, sest kirjas on protsess, andmed ja vastuvõtu alused, mitte tootenimi.
See töö on osa analüüsist ja käib samast intervjuust läbi kui protsessikaardistus. Eraldi projekti selle jaoks vaja ei ole.
Äri-, funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded ühes kohas: turvalisus, jõudlus, käideldavus, vastavus.
Praegune ja sihtolukord BPMN-is, koos pudelikaelade, kontrollipunktide ja muudatuse mõjuga.
Kasutuslood koos Gherkin-stiilis vastuvõtukriteeriumidega, valmis sprindi backlogi ja testautomaatikasse.
Architecture Decision Records: mis otsustati, miks, milliseid alternatiive kaaluti ja millised kompromissid tehti.
Kõik tulemid antakse üle redigeeritavas vormingus. Ainult PDF tähendab, et järgmine analüütik alustab nullist.
Turvanõuded on osa nõuete komplektist, mitte eraldi peatükk dokumendi lõpus. Samast intervjuust, kus räägitakse protsessist, käivad läbi ka need küsimused: kes millistele andmetele ligi pääseb, mis on tundlik, mida logitakse, kui kaua andmeid hoitakse ja mis peab juhtuma siis, kui midagi läheb valesti. Nii ei teki olukorda, kus turvalisus jõuab lauale alles enne juurutust, kui muutmine on kallis.
Asutaja-analüütikul on 13+ aastat süsteemianalüüsi praktikat: varasem karjäär panganduses, telekomis, IT-konsulteerimises ja logistikas (Swedbank, Telia, Nortal, Riverty, DPD Eesti, ERPLY; asutaja isiklik töökogemus). Kvalifikatsioon: BCS Foundation Certificate in Business Analysis. Töökeeled eesti ja inglise.
MentiSeci esimene võidetud riigihange oli ärianalüüsi töö avaliku sektori asutusele. Töö käigus lisandus algsele ärianalüüsi ulatusele ka süsteemianalüüs. Täpselt seda mustrit kirjeldab meie artikkel Süsteemianalüüs vs ärianalüüs: mis vahe on ja kumba teil vaja on: kaks kihti samast ahelast, tavaliselt üks ja sama inimene, aga kaks eri tulemit.
Ja üks number, mille juurde käib alati aasta: Projektijuhtimise instituudi PMI eriaruanne leidis, et 47% ebaõnnestunud projektidest ei saavuta eesmärki nõuete halva halduse tõttu (PMI Pulse of the Profession In-Depth Report: Requirements Management, 2014). See on enesekohane küsitlus ja tänaseks üle kümne aasta vana. Kõnekam on sama uuringu teine leid: kõige nõrgema tulemusega organisatsioonides jäi nõuete halva halduse tõttu eesmärgist puudu üle poole projektidest, kõige tugevamates 11%. See on juhitav muutuja, mitte paratamatus.
Iga vorm on lähtepunkt, mille ulatuse täpsustame vestluses ja fikseerime kirjalikus pakkumuses. Astmeid saab läbida eraldi või üksteisele loogiliselt järgnevana.
Ülevaade sellest, kuidas asjad täna töötavad, kui vastus on jagunenud mitme inimese ja mitme süsteemi vahel. Fikseeritud ulatusega kirjalik tulem, mis annab järgmiste sammude pingerea.
Mis sisaldub:
Kitsam pilk ühele muudatusele või ühele protsessile enne seda, kui arendus või hange käivitub. Siia kuulub ka automatiseerimise eelanalüüs.
Mis sisaldub:
Terviklik nõuete komplekt, mille põhjal saab ehitada, hankida ja vastu võtta. See on analüüsi täismaht ühes tulemis.
Mis sisaldub:
Analüütik teie meeskonda kokkulepitud päevade mahus, kui töö on jooksev ja prioriteedid muutuvad. Sobib siis, kui vaja on pidevat analüüsivõimekust, mitte ühte dokumenti.
Mis sisaldub:
Kui te ei ole kindel, kas teil on vaja ärianalüüsi, süsteemianalüüsi või mõlemat, siis vastus on tavaliselt „mõlemat, aga eri mahus". Selle saab paika panna ühe vestlusega. Vastame ühe tööpäeva jooksul, esimene arutelu on tasuta.
